Ristimine
“Tõesti, tõesti,
ma ütlen sulle,
kes ei sünni
veest ja Vaimust,
Ei saa minna Jumala riiki.”
Jh 3:5
Peetri kirikus ristitakse lapsi pühapäeviti, pärast jumalateenistust.
Ristmissoovi korral võtke palun ühendust koguduse õpetajaga Ants Tooming telefonil +372 53945771 või saatke kiri aadressil tartu.peetri@eelk.ee.
Laste ristimiseks on vajalik, et vanemad ja ristivanemad oleksid leeritatud ja täieõiguslikud kiriku liikmed, liikmeannetused tasutud ja armulaual käidud. Ristida saab ka siis kui vaid üks vanematest on luterliku kiriku liige (leeritatud). Teine vanematest ei tohi olla ristimise vastu.
Ristivanem peab olema samuti luterliku kiriku (leeritatud) liige või mõne teise Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga osaduses oleva kiriku liige. Ka ristivanemal peavad olema kohustused oma koguduse ees täidetud.
Traditsiooniliselt on ristivanemaid kolm: poisil kaks ristiisa ja üks ristiema ning tüdrukul kaks ristiema ja üks ristiisa. Ristida saab, kui lapsel on üks ristivanem.
Alates 15. eluaastast tuleb ristimise soovi korral tulla koguduse leerikooli. Ristimata leerilapsed ristitakse leeriaja kestel.
Peetri kirikus viiakse ristimisi läbi pühapäeviti, pärast jumalateenistust. Ristimise tasu Peetri koguduses määratud ei ole. On vaba annetus kogudusele, vastavalt võimalusele ja ristimistalituse sisulisele tähtsusele perekonna jaoks.
Kui soovitakse ristimistalituse pidamiseks mõnd teist aega või nädalapäeva, tuleb aeg eraldi kokku leppida. Sellisel juhul tuleb kogudusele tasuda 50 €.
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ristimisest:
- Kehtivaks ristimiseks loetakse veega ristimist Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse
- Soovitavalt ristitakse laps tema elu esimestel kuudel
- Ristimistalituse viib läbi koguduse õpetaja või tema volitusel diakon
- Kui on karta lapse või ristimiseks soovi avaldanud täiskasvanu surma, tuleb ette võtta hädaristimine, mida võib toimetada iga täisealine kristlane, hädaristimise kinnitab koguduse vaimulik
- Kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas inimene on ristitud või mitte, ristitakse ta tingimisi
- Laps ristitakse tema vanema, hooldaja või eestkostja soovil või nõusolekul, vähemalt üks lapse vanem peab olema luterliku kiriku konfirmeeritud liige või mõne teise Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga osaduses oleva kiriku liige
- Täiskasvanu ristitakse koos konfirmatsiooniga, sellele eelneb leeriõpetus
- Ristivanem (vader) peab olema luterliku kiriku konfirmeeritud liige; Erandina võib ristivanemaks olla mõne teise, lasteristimist tunnustava konfessiooni liige
- Täpsema info saamiseks ja ristimissoovi korral pöörduda koguduse vaimuliku poole
Kristliku kiriku ajalugu on kestnud 2000 aastat. Kirikusse kuulub ristimise läbi suur osa inimkonnast. Algristikoguduse päevadest alates on kristlased ristinud nii täiskasvanuid kui ka lapsi.
Ristimine on ainukordne sakrament, Jumala armuand. See põhineb Jeesuse seadmisel ja tõotusel. Ristimise läbi taastab Jumal siia maailma sündinud inimlapse alatise ühenduse igavese elu õndsusega.
Ristimine on vajalik kõigile ja ta on Jumala enda kutse:
“Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud! Ja vaata, mina olen siis iga päev teie juures maailma ajastu lõpuni.”
Mt 28: 19-20
Ristimises kingitav arm puhastab inimese patust. Püha Vaim tuleb temasse, ta saab taevase Isa lapseks, Jumalariigi pärijaks.
Ristimine on liitmine kristliku koguduse ja kogu kirikuga, olles kõigi teiste kiriklike talituste ja õiguste eeltingimuseks. Inimese usk, kahtlused või teadmiste puudus ei kahanda ristimise tähtsust ja tähendust. Ristitu eesõigus ja ülesanne on kasvada ristimise armus Kristuse järelkäijana, olles tema kiriku elav liige.
Ristimistalituseks valmistumine
Väikelapsed
Vastsündinud laps ristitakse soovitavalt esimestel elukuudel.
Lapse ristimisel on tarvis valida lapsele ristivanemad, kes võtavad koos vanematega endale vastutuse ristitava kristliku kasvatamise ja õpetamise eest. Ristivanemad peavad olema ristiinimesed – ristitud ja leeritatud täieõiguslikud luterliku kiriku liikmed. Erandina võib ristivanemaks olla mõne teise, lasteristimist tunnustava konfessiooni liige.
Vanaks tavaks on võtta poisile kaks ristiisa ja üks ristiema, tüdrukule kaks ristiema ja üks ristiisa. Ristivanemaid võib olla ka rohkem või vähem.
Ristimistalituse aeg ja koht lepitakse kokku koguduse vaimulikuga. Tema käest saab nõu küsida ka muude usuliste küsimuste osas.
Ristimistalitusele on tavaks kutsuda ka sugulasi ja sõpru, sest ristimine väljendab osadust ja armastust.
Täiskasvanud ja noored
Noortele ja täiskasvanutele, kes ei ole lapsena ristitud, antakse enne ristimist õpetust ristiusu põhitõdedest. See toimub leerikursuse käigus, kuhu võib tulla alates 15. eluaastast.
Ristimistalitusel loeb vaimulik Piiblist Jumala sõna. Lapse ristimise puhul esitatakse vanematele ja ristivanematele küsimus, kas nad soovivad, et laps saaks ristitud ning seejärel annavad tõotuse teda kristlikult kasvatada.
Noored ja täiskasvanud, keda ristitakse, annavad tõotuse järgida Kristust ja Tema õpetust. Vaimulik valab ristimisvett kolm korda ristitavale pea peale, nimetab ristitava nime ja ütleb: “Mina ristin sind Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.”
Väikelaste puhul on tavaks riietada ristitav valgesse ristimisrüüsse. Noored ja täiskasvanud võivad sellise rüü puudumisel kasutada lihtsalt pidulikku riietust.
Mitmel pool on tavaks anda ristitavale põlev küünal – Kristuse valguse sümbol. Kristus on maailma valgus ja teda järgides käime ka meie valguses.
“Mina olen maailma valgus.
kes järgneb mulle,
ei käi pimeduses,
vaid tal on elu valgus.”
Jh 8:12
Lapsed, kui oreliviled!
Tartu Peetri koguduses on võimalik kinkida lapse ristimise puhul nimeline orelivile.
Ilus on, kui selle kingituse teeb ristivanem – paneb lapse auks ühe orelivile helisema. Nimelise vile kohta antakse välja sertifikaat, mllel on kirjas nimelise orelivile andmed. Laps ei saa orelivilet koju kaasa, vaid oreli külgseinal asuvale tahvlile märgitakse vastava vile andmed ja lapse nimi, kelle nime auks see orelivile mängib ja hüüab.
Loe lähemalt siit.