Peetri kool

Tartu Luterlik Peetri Kool on aastatel 1906–1940 tegutsenud Tartus tegutsenud Peetri kooli õigusjärglane.
http://www.luterlik.edu.ee/

Peetri koguduse kooli  lugu algab koguduse rajamisega. Koguduste juures asus kohe algaastatel tegutsema peakool (pääkool ) ehk leerikool. 19. sajandi teisel poolel ei olnud veel kohustuslikku algharidusnõuet. Leerikool aga tuli kõikidel läbida. Paljudele noortele inimestele oli koguduse leerikoolis käimine esimeseks ja võib-olla ka ainsamaks valguskiireks hariduse teel. Peakoolis omandati ka esmased lugemis ning kirjutamisoskused.
Ilmeka ülevaate Peetri koguduse koolitegevuse alg-ajaloost saame koguduse õpetaja  W. Eisenschmidt`i kirjutatud ülevaatest:

Väljavõte raamatust „Tartu Peetri koguduse ajalugu  1868-1884-1909“. Tartu 1909 lk. 13-15:

Peetri koguduse õpetajamaja ehitamine

Uuele kogudusele oli magistradi poolt luba antud Jaani kirikus oma jumalateenistust pidada ühes Saksa ja Läti kogudusega. Tänu wäärt oli see luba. Nüüd teadis kogudus, kuhu ta ennast jumalateenistusele tohtis koguda, ja tal ei olnud tarwis karta, et temal suures Jaani kirikus oleks ruumist puudus tulnud. Et aga kolm kogudust ühes ja sellessamas kirikus oma jumalateenistust pidasiwad pidama, siis oli asi ometi waewaline ja wilets. Suurel reedel – näituseks pidas Läti kogudus hommiku wara jumalateenistust, Jaani kogudus kell 10 enne lõunat, Peetri kogudus kell 1 lõunal, Jaani kogudus peale lõunat kell 4 ja viimati weel Peetri kogudus kell 6 õhtu. Kirikusse tulek ja minek tegi kogudustele palju äpardust. Nii kaua kui ühe koguduse jumalateenistus kestis, ei võinud järeltuleva koguduse liikmeid kirikusse sisse lasta, see oleks jumalateenistuse rahu rikkunud. Warem tulijad pidiwad kiriku ukse ette seisma jääma. Seisjaid oli tihti niipalju kokku kogunud, et kirikust wäljaminejatel raske oli seisjate hulgast läbi saada. Kui ilm hea oli, wõisiwad tulijad ukste ees rahulikult oodata, vihma ja lume sao ja suure külma ajal oli aga neil ootamine küll waewaline ja wilets. Kõik tundsiwad ära, et Peetri kogudusele oma kirikut tungivalt tarwis oli. 14 aastat aga läks mööda, enne kui igatsemine oma kiriku järele sai täidetud. – Niisama vilets lugu oli ka pääkooli pidamisega. Koguduse lahutamise reeglites oli küll üteldud, et Peetri koguduse pääkool kihelkonna majas pidi peetama, aga Maarja kogudus tarvitas seda maja nii tihti, et wähe vaheaega üle jäi, ja see vaheaeg ei olnud jälle sünnis pääkooli jaoks. Sellepärast katsuti pääkooli magistradi lubaga Jaani kiriku käärkambris pidada. See läks aga pea liig kitsaks ja õpetaja katsus omas korteris pääkooli lapsi õpetada. Korteri raha sai tema 115 rubla. Sellega ei võinud tema ruumikamat korteri üürida. Korter oli kitsas ja õhk toas läks nõnda halwaks, et bürgermeister Kupffer, kui ta just leeritunnil õpetaja juure tuli, ehmatades küsis: „Kuidas wõite Teie ja lapsed selles õhus weel hingata? Ta peab teid ju äralämmatama! Kaua ei wõi asi nõnda kesta, õpetaja maja suurema leeritoaga on tingimata tarwis muretseda“. Kiriku ehitamise pääle oli rahasummakene küll juba koos, aga seda ei tohtinud õpetaja maja ehitamiseks mitte tarvitada. Sääl küsiti siis ehitusmaterjalidega ja majadega kaupleja R. Umblia käest, kas tema Peetri kogudusele oma kuludega õpetaja maja ei tahaks ehitada ja ehitamise hinda nii kaua protsendi peale laenuks jätta, kuni kogudus wõla jõuab ära tasuda. Ta oli walmis seda tegema ja 10,000 rubla eest õpetaja maja soowitud suuruses ülesehitama. Aga kuhu pidi ta ehitatud saama? Soowitaw oli, et ta tulewikus ehitatava kiriku ligidal pidi olema. Kus aga pidi kirik seisma? Selle üle pidi nüüd otsus tehtama.
Paljude koguduse liikmete soow oli, et kirik kui linna kirik kesklinna seisaks. Magistrat oli walmis seda soowi täitma ja lubas kiriku ehitamiseks lihapoodide ees ehk lihapoodide kõrval Emajõe kaldal ilma hinnata platsi anda. Sinna oleks siis ka õpetajamaja pidanud ehitatud saama. Kui aga Tartu pangamaja ehitamine ette võeti ja sellele põhja hakati panema, tuli avalikuks, et platsi põhi lihapoodide ees ja kõrval sügaw turbasoo oli. Kui senna kirik pidi ehitatud saama, siis oleks pidanud kiriku alusmüürid nõnda sügavasse pandud saama, et nende panemise kulu niisama suur oleks olnud, kui kiriku müüride ülesehitamise kulu üle maa. Sellepärast hakati teist kindla põhjaga kohta otsima. Linnawalitsusel ei olnud linna sees niisugust kohta kogudusele anda. Otsiti siis niisugust osta, aga ei leitud kuskil sündsat kohta. Ja et just sel ajal linnavalitsus oli otsuseks teinud, Jaama mõisa väljalt seda jagu, mis Puiestee uulitsa, Roosi uulitsa ja linna piiri wahel Raadi mõisa piiri wastu on olemas, – majaehitamise platsideks ära jaotada ja üüri peale anda, – siis tegi magistrat otsuseks, sealsamas ka Peetri kogudusele suuremat platsi omanduseks kinkida, et sääl tarvilisi koguduse hooneid võiks enesele ehitada.
Selle platsi peale ehitas aastal 1878 R. Umblia õpetaja maja üles….
Augusti kuul 1879 wõis õpetaja oma perekonnaga majasse elama minna ja selletarwis ehitatud suuremas toas pääkooli pidada.
Wäikesel pidul tänas õpetaja kogudusega Jumalat, et ta noort kogudust nii kaugele oli aidanud, et temal nüüd jäädaw keskpaik oli ja avaldas tänu ka neile, kelle abiga koguduse asjad niikaugele oliwad saanud.

Peetri kooli loomislugu

Väljavõtteid albumist „Tartu Peetri kirik: 1869–1884–1934“ (Tartu, 1934):

….. Kooli rajamisel ajab simesi vagusid õpetaja W. Eisenschmidt, asutades ettevalmistamiskooli leeriõpetusele, millest pidi tulevikus välja kasvama esimene eesti õppekeelega kool Eestis. Selle mõtte energiliseks toetajaks ja elustajaks oli koguduse esimees härra dr. Heinrich Koppel.

3. novembril 1903. aastal moodustatakse koguduse volikogu koosolekult esimene koolikomisjon. Ärevate aegade tõttu asub komisjon kokku alles 20. mail 1906. aastal ja peab kuni 30. augustini samal aastal tervelt 9 koosolekut, koostades õppekava ja valides esimeseks koolijuhatajaks Jaan Tammemäe ning naisõpetajaks Berta Häusleri.

Tartu Peetri koguduse emakeelse õpetusega algkool alustas oma tegevust 1906. aasta 4. septembril.
Kool oli III järgu algkool eesti õppekeelega ja asus üürimajas Peterburi t. kingsepp Goldbergi majas. Silmas pidades aga kooliruumide halba seisukorda üürimajas, otsustas koguduse volikogu 16. märtsil 1908. aastal dr Heinrich Koppeli ettepanekul ehitada kogudusele oma koolimaja. Maikuus 1909 pühitsetakse maja nurgakivi ja 22. augustil 1910. aastal õnnistatakse juba uus koolimaja ning kool asub oma ruumidesse. Maja läks maksma ümmarguselt 40 000 rubla, peale selle kooli inventar 17 000 rubla.  Maja ehitati insener Georg Hellati plaani järele.
Kool töötas kuni aastani 1918 poeg- ja tütarlaste koolina ja sealt peale läks kool linna kätte, omandades X-da linnakoolina „Peetri kooli“ nime. Kuni 1918. aastani õppisid koolis 660 poeglast ja 1093 tütarlast, kokku 1753 last. Koolis on püütud kuni senini kinni pidada eesti omapärast ja kasvatada rahvustunnet, olgugi et on raskusi olnud nii enamlusel kui ka saksa okupatsiooni ajal. Viimseil kirikukooli päevil okupatsiooni ajal, 17. mail 1918. aastal korraldas kool ühise rongikäigu Vasula metsa esmakordselt avalikult eesti rahvusvärviliste lipukestega.“ 1929. aasta sügisel laiendati senine 4-klassiline Peetri algkool 6-klassiliseks.

Likvideerimine ja sõda

1940. aastal likvideeriti kool Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. Koolihoone sai aastatel 1941 ja 1944 pommitamise tõttu rängalt kannatada.
Koolimaja enam ei taastatud. Hoonesse rajati nõukogude ajal tööstushoone, ehitusmaterjalide tootmise tsehh.

Kooli taastamine

1996. aastal sai Peetri kirik oma kunagise leeri- ja koolimaja tagasi. Hoone oli lagunevas seisundis. Peetri kogudus soovib ajaloolise koolimaja restaureerida ning kooli luterliku põhikoolina taastada. 2011. aasta novembris asutati Peetri koguduse õpetaja Ants Toominga eestvõttel MTÜ Tartu Luterlik Peetri Kool (edaspidi MTÜ), et taastada Peetri kool ajaloolise järjepidevuse alusel. Kooli pidajaks pürgiv MTÜ seadis eesmärgiks rajada Tartu Luterlik Peetri Kool erakoolina, mis oma vormilt on ühe asutusena tegutsev koolieelne lasteasutus ja põhikool. Sihiks on seatud õppetööga alustamine 2013./2014. õppeaastal. Koostöös EELK Konsistooriumi ja Tartu Maarja kogudusega on üüritud lasteaia ja kooli tegutsemiseks sobivad ruumid, samas on perspektiiviks naasmine ajaloolisesse koolihoonesse Peetri 33. 2013. aasta alguses on MTÜ liikmeskonas 13 inimest, kellest mitmetel on töökogemus haridussüsteemis, teoloogiline kõrgharidus ja aktiivne suhe Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga.
Valminud on kooli arengukava. Ettevalmistamisel on kooli õppekava. MTÜ on teinud 2012 aasta sees tõsist ettevalmistustööd kooli avamiseks 2013. aasta sügisel.
Dokumentatsiooni ja õppekavade koostaminesega on jõutud nii kaugele, et 2013. aasta märtsi alguses on võimalik haridusministeeriumile esitada taotlus koolitusloa saamiseks. Sügsel 2012 toimus ka avalik konkurss kooli ja lasteaia õpetajakohtade täitmiseks. Laekus üle 30 avalduse. Vestluste ja kohtumiste käigus selgitati välja tegevust alustavale erakoolile sobivad õpetajakandidaadid. Lepingute sõlmimine ja tööülesannete kooskõlastamine toimub kevad-suvel 2013.
1. veebruaril 2013 valis MTÜ üldkoosolek Peetri koolile direktori ja lasteaiale juhataja.
Peetri kooli direktoriks on Tarvo Siilaberg, kes on ajaloolise järjepidevuse reastuses neljas Peetri kooli juhataja. Tartu Peetri Kooli lasteaia juhatajaks valiti Külvi Teder.

Et ajaloolise koolihoone taastamine võtab veel aega, otsustati ruumide küsimus kooli alustamisel lahendada rendipidadega. 2012. aasta suve ja sügise jooksul prooviti leida koolile Tartus sobivaid ruume aga tulutult. Issanda vägi lasi mõtetel selgineda ja lahendus leiti hopis lihtsamal ja enesestmõistetavamal viisil. Pöörati pilk kiriku enda poole. Lasteaia avamiseks sobiv maja kuulub EELK- le ja seda haldab Tartu praostkond. Selleks hooneks on Roosi tn. 1 asuv endine usuteaduskonna üliõpilasmaja. Läbirääkimised konsistooriumi peapiiskopi ja EELK kantsleriga, andsid lootust ja lõpliku selguse andis asjale vestlus Tartu praostkonna praostiga. 2012 aasta lõpul sõlmiti leping ning 1. juunist 2013 alustatati majas remonti ja maja sisustamist lasteaia vajadusi arvestades.
Kooliosa avamiseks saadi toredale kokkuleppele Tartu Maarja kogudusega, kes oli nõus Peetri koolile kolmeks aastaks rentima ruume kogudusele kuuluvas majas, aadressil Õpetaja tn. 5.3. veebruaril 2013 sõlmiti MTÜ ja Tartu Maarja koguduse vahel üürileping Peetri kooli tegevuse alustamiseks Maarja koguduse leerimajas õppeaastal 2013-2014.

1. septembril taasavas Peetri kool oma uksed. Avaaktus-jumalateenistus toimus Peetri kirikus. Peapiiskop pühitses kooli lipu ning seejärel ka 1. klassi klassiruumi ning lasteaiamaja.

2014 aasta kevad-talvel saadi lasteaia naabrimaja omanikega kokkuleppele ning Peetri kool ostis pangalaenu toel ära naaberkrundi. Suve kestel renoveeriti uus lasteaiamaja ning ühendati kaks krunti ühek hoovialaks-mänguväljakuks.

2015 aastal laienes lasteaiaosa veelgi. Peetri kooli lasteaia kolmas maja avati Supilinnas.

Kool tegutses Maarja koguduse majas kaks õppeaastat. Siis jäi maja koolile juba kitsaks. Kolmandal õppeaastal renditi ruumid Pepleri tn 6. asuvas majas.

2016 aasta sügisel alustab õppetööd juba neljas esimene klass. Kool on kiiresti kasvanud. 1. septembril 2016 käib Peetri lasteaias 95 last ja kooli neljas klassis õpib 54 õpilast.

Kooli taastamise toetuseks avati Tartu Kultuurkapitali juures Peetri kooli sihtkapital. Vastav leping sõlmiti koguduse ja kultuurkapitali vahel Peetri kirikus 22. aprillil 2012.
Peetri kogudus alustas koolihoone taastamiseks koguduses pikaajalist korjandust.

Koguduse juhatus valis nelja pakkumise seast koolihoone projekteerijaks arhitektuuribüroo AB Ansambel. Leping projekteerimiseks sõlmiti veebruaris 2013. Tartu linna eelarvest eraldati kooli projekteerimiseks 2013 aastal 5000 €.
Koolimaja projekteerimisprotsess kestis kolm aastat. Tuli koostada uus detailplaneering, mis kehtestati 2015. aastal ning 2016. aastal kinnitas linnavalitsus arhitektuurse projekti ning väljastas ehitusloa.
Juunis 2016 saadi esimene projektitoetus KIK`i kaudu. Selle abil lammutatakse koolihoone nõukogude aegne juurdeehitis.

Ettevalmistustööd koolihoone taastamiseks algasid aga juba 2011 aastal. Koolimaja ümbrus puhastati Peetri koguduse poolt 2011. aasta lõpul. Hoovialalt lammutati AS Giga abiga Nõukogude aegsed garaažid. Koguduse talgutel puhastati koolimaja ümbrust. Veeti ära koormate viisi ehitusjäätmeid ja mitmesugust risu ning prahti.
5. mail 2012 korraldati vanas koolimajas heategevustalgud ja puhastati maja sinna ladestunud rämpsust.
Lõikustänupühal 14. oktoobril 2012 korraldas kogudus koos MTÜ Tartu Lueterliku Peetri Kooli, Eesti Leivaliidu ja E- Kunstisalongiga heategevuslaada koos kunstioksjoniga. Laada ja oksjoni tuluks oli ligi 2000 €. Tulu läks koolihoone taastamise heaks.
Peetri laat on kujunendud juba tavaks. Seda on peetud igal sügisel lõikustänupüha ajal.

22. aprillil 2012 asutati Tartu Peetri koguduse ja Tartu Kultuurkapitali poolt Tartu Luterliku Peetri Kooli toetusfond (vt. ka http://www.kultuurkapital.ee)

Toetusfondi eesmärk on aidata taastada 1910. aastal ehitatud ajalooline Tartu Peetri koguduse koolimaja.

Annetusi saab kanda SA Tartu Kultuurkapital SEB Pank arveldusarvele 10102052050006  märgusõna „Tartu Peetri Kool“. 

Lähemalt saate loodava kooli tegemistest lugeda http://www.luterlik.edu.ee/

Valik ajakirjanduses ilmunud artiklitest:

https://tartu.postimees.ee/198663/emakeelse-kooli-avamine-oli-kangelastegu
https://tartu.postimees.ee/595762/noukogude-aeg-muutis-kooli-kombinaadiks
https://eestikirik.ee/tartus-plaanitakse-avada-kristlik-kool