Peetri kool

Tartu Peetri kool tegutses Peetri kiriku juures aastatel 1906 – 1940 (1941)
2013. aastal tegevust alustanud Tartu Luterlik Peetri Kool on Peetri kooli õigusjärglane.
http://www.luterlik.edu.ee/

Peetri koguduse kooli  lugu algab koguduse rajamisega. Koguduste juures asus kohe algaastatel tegutsema peakool (pääkool ) ehk leerikool. 19. sajandi teisel poolel ei olnud veel kohustuslikku algharidusnõuet. Leerikool aga tuli kõikidel läbida. Paljudele noortele inimestele oli koguduse leerikoolis käimine esimeseks ja võib-olla ka ainsamaks valguskiireks hariduse teel. Peakoolis omandati ka esmased lugemis ning kirjutamisoskused. Peakooli peeti koguduse algaastatel Maarja ja Jaani koguduste käärkambrites. 1878. aastal ehitati Narva mäele, tulevasele Peetri kiriku krundile õpetajamaja. 1879 kolis õpetaja majja sisse ja järgnevatel aastakümnetel peeti koguduse peakooli selle hoone ruumides.

Ilmeka ülevaate Peetri koguduse koolitegevuse alg-ajaloost saame koguduse õpetaja  W. Eisenschmidt`i kirjutatud ülevaatest:

Väljavõte raamatust „Tartu Peetri koguduse ajalugu  1868-1884-1909“. Tartu 1909 lk. 13-15:

Peetri koguduse õpetajamaja ehitamine

Uuele kogudusele oli magistradi poolt luba antud Jaani kirikus oma jumalateenistust pidada ühes Saksa ja Läti kogudusega. Tänu wäärt oli see luba. Nüüd teadis kogudus, kuhu ta ennast jumalateenistusele tohtis koguda, ja tal ei olnud tarwis karta, et temal suures Jaani kirikus oleks ruumist puudus tulnud. Et aga kolm kogudust ühes ja sellessamas kirikus oma jumalateenistust pidasiwad pidama, siis oli asi ometi waewaline ja wilets. Suurel reedel – näituseks pidas Läti kogudus hommiku wara jumalateenistust, Jaani kogudus kell 10 enne lõunat, Peetri kogudus kell 1 lõunal, Jaani kogudus peale lõunat kell 4 ja viimati weel Peetri kogudus kell 6 õhtu. Kirikusse tulek ja minek tegi kogudustele palju äpardust. Nii kaua kui ühe koguduse jumalateenistus kestis, ei võinud järeltuleva koguduse liikmeid kirikusse sisse lasta, see oleks jumalateenistuse rahu rikkunud. Warem tulijad pidiwad kiriku ukse ette seisma jääma. Seisjaid oli tihti niipalju kokku kogunud, et kirikust wäljaminejatel raske oli seisjate hulgast läbi saada. Kui ilm hea oli, wõisiwad tulijad ukste ees rahulikult oodata, vihma ja lume sao ja suure külma ajal oli aga neil ootamine küll waewaline ja wilets. Kõik tundsiwad ära, et Peetri kogudusele oma kirikut tungivalt tarwis oli. 14 aastat aga läks mööda, enne kui igatsemine oma kiriku järele sai täidetud. – Niisama vilets lugu oli ka pääkooli pidamisega. Koguduse lahutamise reeglites oli küll üteldud, et Peetri koguduse pääkool kihelkonna majas pidi peetama, aga Maarja kogudus tarvitas seda maja nii tihti, et wähe vaheaega üle jäi, ja see vaheaeg ei olnud jälle sünnis pääkooli jaoks. Sellepärast katsuti pääkooli magistradi lubaga Jaani kiriku käärkambris pidada. See läks aga pea liig kitsaks ja õpetaja katsus omas korteris pääkooli lapsi õpetada. Korteri raha sai tema 115 rubla. Sellega ei võinud tema ruumikamat korteri üürida. Korter oli kitsas ja õhk toas läks nõnda halwaks, et bürgermeister Kupffer, kui ta just leeritunnil õpetaja juure tuli, ehmatades küsis: „Kuidas wõite Teie ja lapsed selles õhus weel hingata? Ta peab teid ju äralämmatama! Kaua ei wõi asi nõnda kesta, õpetaja maja suurema leeritoaga on tingimata tarwis muretseda“. Kiriku ehitamise pääle oli rahasummakene küll juba koos, aga seda ei tohtinud õpetaja maja ehitamiseks mitte tarvitada. Sääl küsiti siis ehitusmaterjalidega ja majadega kaupleja R. Umblia käest, kas tema Peetri kogudusele oma kuludega õpetaja maja ei tahaks ehitada ja ehitamise hinda nii kaua protsendi peale laenuks jätta, kuni kogudus wõla jõuab ära tasuda. Ta oli walmis seda tegema ja 10,000 rubla eest õpetaja maja soowitud suuruses ülesehitama. Aga kuhu pidi ta ehitatud saama? Soowitaw oli, et ta tulewikus ehitatava kiriku ligidal pidi olema. Kus aga pidi kirik seisma? Selle üle pidi nüüd otsus tehtama.
Paljude koguduse liikmete soow oli, et kirik kui linna kirik kesklinna seisaks. Magistrat oli walmis seda soowi täitma ja lubas kiriku ehitamiseks lihapoodide ees ehk lihapoodide kõrval Emajõe kaldal ilma hinnata platsi anda. Sinna oleks siis ka õpetajamaja pidanud ehitatud saama. Kui aga Tartu pangamaja ehitamine ette võeti ja sellele põhja hakati panema, tuli avalikuks, et platsi põhi lihapoodide ees ja kõrval sügaw turbasoo oli. Kui senna kirik pidi ehitatud saama, siis oleks pidanud kiriku alusmüürid nõnda sügavasse pandud saama, et nende panemise kulu niisama suur oleks olnud, kui kiriku müüride ülesehitamise kulu üle maa. Sellepärast hakati teist kindla põhjaga kohta otsima. Linnawalitsusel ei olnud linna sees niisugust kohta kogudusele anda. Otsiti siis niisugust osta, aga ei leitud kuskil sündsat kohta. Ja et just sel ajal linnavalitsus oli otsuseks teinud, Jaama mõisa väljalt seda jagu, mis Puiestee uulitsa, Roosi uulitsa ja linna piiri wahel Raadi mõisa piiri wastu on olemas, – majaehitamise platsideks ära jaotada ja üüri peale anda, – siis tegi magistrat otsuseks, sealsamas ka Peetri kogudusele suuremat platsi omanduseks kinkida, et sääl tarvilisi koguduse hooneid võiks enesele ehitada.
Selle platsi peale ehitas aastal 1878 R. Umblia õpetaja maja üles….
Augusti kuul 1879 wõis õpetaja oma perekonnaga majasse elama minna ja selletarwis ehitatud suuremas toas pääkooli pidada.
Wäikesel pidul tänas õpetaja kogudusega Jumalat, et ta noort kogudust nii kaugele oli aidanud, et temal nüüd jäädaw keskpaik oli ja avaldas tänu ka neile, kelle abiga koguduse asjad niikaugele oliwad saanud.

Peetri kooli loomislugu

Väljavõtteid albumist „Tartu Peetri kirik: 1869–1884–1934“ (Tartu, 1934):

….. Kooli rajamisel ajab simesi vagusid õpetaja W. Eisenschmidt, asutades ettevalmistamiskooli leeriõpetusele, millest pidi tulevikus välja kasvama esimene eesti õppekeelega kool Eestis. Selle mõtte energiliseks toetajaks ja elustajaks oli koguduse esimees härra dr. Heinrich Koppel.

3. novembril 1903. aastal moodustatakse koguduse volikogu koosolekult esimene koolikomisjon. Ärevate aegade tõttu asub komisjon kokku alles 20. mail 1906. aastal ja peab kuni 30. augustini samal aastal tervelt 9 koosolekut, koostades õppekava ja valides esimeseks koolijuhatajaks Jaan Tammemäe ning naisõpetajaks Berta Häusleri.

Jaan Tammemägi
Peetri kooli esimene juhataja 1906 – 1911

 

Et ajaloolise koolihoone taastamise protsess oli alles projekterimise järgus, otsustati ruumide küsimus kooli alustamisel lahendada rendipidadega. 2012. aasta suve ja sügise jooksul prooviti leida koolile Tartus sobivaid ruume aga tulutult. Issanda vägi lasi mõtetel selgineda ja lahendus leiti hopis lihtsamal ja enesestmõistetavamal viisil. Pöörati pilk kiriku enda poole. Lasteaia avamiseks sobiv maja kuulub EELK- le ja seda haldab Tartu praostkond. Selleks hooneks on Roosi tn. 1 asuv endine usuteaduskonna üliõpilasmaja. Läbirääkimised konsistooriumis peapiiskopi ja EELK kantsleriga andsid lootust ja lõpliku selguse andis asjale vestlus Tartu praostkonna praostiga. 2012. aasta lõpul sõlmiti leping ning 1. juunist 2013 alustatati majas remonti ja maja sisustamist lasteaia vajadusi arvestades.

Kooliosa avamiseks saadi toredale kokkuleppele Tartu Maarja kogudusega, kes oli nõus Peetri koolile kolmeks aastaks rentima ruume kogudusele kuuluvas majas, aadressil Õpetaja tn. 5.
1. septembril 2013 taasavas Peetri kool oma uksed. Avaaktus-jumalateenistus toimus Peetri kirikus. Peapiiskop Andres Põder pühitses Peetri koguduse lipu mille alla koondus ka Peetri kool. Seejärel pühitses peapiiskop ka 1. klassi klassiruumi ning lasteaiamaja.
Kool alustas tegevust 6 õpilasega. Lasteaeda võeti esimesel aastal vastu 36 last.
Algas Peetri kooli sisu ülesehitamine, milles osa oli igal: kooli juhtkonnal, õpetajatel, lastel ja lastevanematel.

2014. aasta kevad-talvel saadi lasteaia naabrimaja omanikega kokkuleppele ning Peetri kool ostis pangalaenu toel ära naaberkrundi Punga 2. Suve kestel renoveeriti uus lasteaiamaja ning ühendati kaks krunti üheks hoovialaks-mänguväljakuks.
2015. aastal laienes lasteaiaosa veelgi. Peetri kooli lasteaia kolmas maja avati Supilinnas. 

Kool tegutses Maarja koguduse majas kaks õppeaastat. Siis jäi maja koolile juba kitsaks. Kolmanda õppeaasta eel, suvel 2016, renditi ruumid Pepleri tn 6. asuvas majas.
Kool edenes. 1. septembril 2016 alustas õppetööd juba neljas esimene klass. Peetri lasteaias käis 90 last ja kooli neljas klassis õppis 54 õpilast.

Pepleri tänaval tegutses Peetri kool järgnevad 3 õppeaastat. 2018. aasta kevadel lõpetati rendisuhe ja kool asus otsima uusi ruume. Olukord oli üsna pingeline. Sobivaid ruumid Veski tänaval, endises ERM-i peahoones, olid olemas täiesti vabad. Riigi Kinnisvara AS ei näinud aga võimalust selle rentimiseks Peetri koolile. Jumala abiga leiti palju parem lahendus. Endise Atheena kino ja Volga restorani hoonete omanik aadressil Küütri 6 pakkus Peetri koolile ise oma hooned rendile ja teostas 2019. aasta suvekuudel ka ruumide ümberehituse kooli vajadusi arvestades.
3. septembril 2019. toimus hoonetekompleksi Küütri tn 1 pühitsemine Peetri kooli õpperuumideks. Koolirahvas oli rõõmus ja hõiskas. Peetri kool jätkas tegevust Tartu linna kõige prestiižsemas paigas, otse linna südames, kooli akendest välja vaadates vastu terendamas Tartu Ülikooli peahoone sambad, raekoja plats kohe kooli nurga taga. 2019. aasta sügisest täitus kesklinn Peetri kooli punase põhjaga ja kooli vappi esitlevat koolimütsi kandvate lastehulgaga.
2021. aastaks oli Peetri kool kasvanud oma täismõõtmeteni. 9. klassis õppis lapsi 150 ringis ja lasteaias käis teine 90 last.
Lisaks oli kooli juures alustatud nüüdseks tavapäraseks kujunenud õppeviisiga – koduõpe. Peetri kool oli selles suhtes esirinnas Eestis ja koroona aastatest lähtunud õppeviis näitas, et kooli juhtkonna poolt algatatud suund oli praktiline ja kooli sihte arvestav. Peetri koolis õpib koduõppe vormis lisaks 150 õpilast.

Peetri kooli tiiva all alustas 2019/2020 õppeaastal tegevust ka Põlva Jakobi kool. Jakobi kool iseseisvus 2023. aastal.

1. septembril alustas Peetri kooli allüksusena tegevust ka hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud kogupäevakool “Karolini kool”. Karolini kool alustas tegevust majas aadressil Pikk tänav 10.

2022. aasta suvel lõpetas taastatud Peetri kooli esimene lend.

Esimese lennu lõpuaktusel andis senine Peetri kooli direktor ja taastatud kooli sisuline ülesehitaja, Tarvo Siilaberg, kümne aasta pikkuse pühendumustöö üle.

Kooli järgmiseks direktoriks valiti Marek Sammul.

Marek sammul Peetri kooli direktor 2022. aastal.

2023-2024 oli kooli direktoriks Õilme Saks
2024/2025 õppeaastal alustas koolijuhina Rein Schihalejev

Koolimaja taastamise toetuseks avati Tartu Kultuurkapitali juures Peetri kooli sihtkapital. Vastav leping sõlmiti koguduse ja kultuurkapitali vahel Peetri kirikus 22. aprillil 2012.

Peetri kogudus alustas koolihoone taastamiseks koguduses pikaajalist korjandust.

Algas koolihoone projekteerimise protsess. Koguduse juhatus valis nelja pakkumise seast koolihoone projekteerijaks arhitektuuribüroo AB Ansambel. Leping projekteerimiseks sõlmiti veebruaris 2013. Tartu linna eelarvest eraldati kooli projekteerimiseks 2013. aastal 5000 €.
Koolimaja projekteerimisprotsess kestis kolm aastat. Tuli koostada uus detailplaneering, mis kehtestati 2015. aastal ning 2016. aastal kinnitas linnavalitsus arhitektuurse projekti ning väljastas ehitusloa.
Juunis 2016 saadi esimene projektitoetus KIK`i kaudu. Selle abil lammutati koolihoone nõukogude aegne juurdeehitis.

Ettevalmistustööd koolihoone taastamiseks algasid aga juba 2011 aastal. Koolimaja ümbrus puhastati Peetri koguduse poolt 2011. aasta lõpul. Hoovialalt lammutati AS Giga abiga Nõukogude aegsed garaažid. Koguduse talgutel puhastati koolimaja ümbrust. Veeti ära koormate viisi ehitusjäätmeid ja mitmesugust risu ning prahti.
5. mail 2012 korraldati vanas koolimajas heategevustalgud ja puhastati maja sinna ladestunud rämpsust.
Lõikustänupühal 14. oktoobril 2012 korraldas kogudus koos MTÜ Tartu Lueterliku Peetri Kooli, Eesti Leivaliidu ja E- Kunstisalongiga heategevuslaada koos kunstioksjoniga. Laada ja oksjoni tuluks oli ligi 2000 €. Tulu läks koolihoone taastamise heaks.
Peetri laat on kujunendud juba tavaks. Seda on peetud igal sügisel lõikustänupüha ajal.

22. aprillil 2012 asutati Tartu Peetri koguduse ja Tartu Kultuurkapitali poolt Tartu Luterliku Peetri Kooli toetusfond (vt. ka http://www.kultuurkapital.ee)

Toetusfondi eesmärk on aidata taastada 1910. aastal ehitatud ajalooline Tartu Peetri koguduse koolimaja.

Annetusi saab kanda SA Tartu Kultuurkapital SEB Pank arveldusarvele 10102052050006  märgusõna „Tartu Peetri Kool“. 

Lähemalt saate loodava kooli tegemistest lugeda http://www.luterlik.edu.ee/

Valik ajakirjanduses ilmunud artiklitest:

https://tartu.postimees.ee/198663/emakeelse-kooli-avamine-oli-kangelastegu
https://tartu.postimees.ee/595762/noukogude-aeg-muutis-kooli-kombinaadiks
https://eestikirik.ee/tartus-plaanitakse-avada-kristlik-kool