Laulatus

(Alloleva teksti koostamisel on kasutatud noppeid EELK kodulehelt).

Perekonna loomine
Kirik toetab perekonda ja perekonna loomist. Abielu pühitseb armastus. Armastus on kingitus Jumalalt. On suur tarkus selle kingituse hoidmisele õnnistust paluda ja Jumalale oma tänu ning tõotus vastu anda. Abielu on Jumala seatud, et mees ja naine võiksid kogeda õnne ja toetada teineteist, kasvatada lapsi. Jeesus põhjendab abielu: “Loomise algul lõi Jumal inimese meheks ja naiseks. Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks, nõnda et nad enam ei ole kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!” (Mk 10:6-9).
Kui veel 19. sajandil kehtis üksnes laulatatud abielu, siis hiljem hakkasid abielusid registreerima kõrvuti kirik ja riigiorganid. Nõukogude okupatsiooni ajal võeti kirikult õigus abielusid registreerida. Kirik laulatas ainult neid paare, kes olid perekonnaseisuametis oma abielu registreerinud. Riigikogu võttis 30. mail 2001.a vastu Perekonnaseaduse muutmise seaduse, mille eesmärk on anda vaimuliku poolt sõlmitavatele abieludele võrdne õiguslik jõud perekonnaseisuasutuses sõlmitavate abieludega. Ehk teisisõnu need paarid, kes soovivad oma abielu kiriklikult laulatada, ei pea enam enne tähtsat sündmust perekonnaseisuametisse abielu registreerima minema. Seda toimingut võib teha kirikuõpetaja. Abielu registreerimise õigust ei anta kirikule üldiselt, vaid konkreetsetele vaimulikele, pärast seda, kui nad on läbi teinud vastava ettevalmistuse. Vaimulikele perekonnaseisuametnike õiguste andmisega on Eestis taastatud olukord, mis kehtis 1940. aastani.

Laulatus on talitus, kus mees ja naine sõlmivad Jumala nimel omavahel kristliku abielulepingu, millega pruutpaar seob ennast jäädavaks ja lahutamatuks kooseluks. Vaimulik on seejuures kirikupoolne tunnistaja ja lepingu seaduslikkuse kinnitaja. Laulatus on loomulikult ka eestpalve- ja õnnistustalitus, millega pruutpaar ja pulmarahvas palub abielutõotuse täitmiseks Jumala õnnistust. Abiellumisega teadvustab pruutpaar oma sugulastele ja kogu ühiskonnale, et nad tahavad elada koos, jagada rõõme ja kannatusi, üksteise ja oma laste eest võrdselt vastutada. Vabaabielu ei ole  kristlastele sobiv kooseluvorm. Viimasel ajal on laulatuste arv taas kasvanud. Paljud abielupaarid, kes on juba aastaid koos elanud, on soovinud kogudusega liitumise järel ka oma abielu laulatamist. Sageli on laulatus toimunud seoses mõne ümmarguse abieluaastapäevaga või hõbepulmaga.

Laulatustalitus
Loomulik on see, et pulmad peetakse laulatusega ja registreerimisega ühel päeval. Pruutpaar lepib õpetajaga kokku laulatuse üksikasjad, soovi korral valib ka laulud ja muu muusika. Laulatusele võib eelneda eraldi kihlus, millega pruutpaar annab avalikult teada oma abiellumise soovist. Kihlust saab ka abiellumisplaanide luhtumisel tühistada. Enne laulatamist on tavaks jumalateenistusel kogudusele laulatusesoovijatest teatada. Kui abielusid sõlmiti ainult kirikus, siis toimis avalik pruutpaaride kuulutamine kui kontrollimehhanism: kas peigmees ja pruut võivad abielluda või on selleks takistusi. Tänapäeval kannab kuulutamine pigem eesmärki kutsuda kogudust palvetama abiellujate eest. Abiellujad kutsutakse osa võtma armulauast.
Laulatustalituse alguses on sõnaosa palve, piiblilugemise ja kõnega. Siis küsib õpetaja nii peigmehelt kui ka pruudilt, kas nad tahavad võtta oma väljavalitut kristlikuks abikaasaks ning tõotavad teda armastada ja austada nii headel kui ka halbadel päevadel kuni elu lõpuni. Jah-vastuse järel pühitsetakse sõrmused ja pannakse abikaasadele sõrme. Nagu ring on lõputu, sümboliseerib sõrmus armastuse ja lepingu kestvust.
Õpetaja ütleb laulatussõnad ja õnnistab abielupaari. Talitus lõpeb lõpupalve, Meie Isa palve, õnnistamise ja lauluga. Lilled ja õnnitlused antakse pärast laulatust kirikus või kiriku ees.
Pruutpaar kinnitab oma abielu oma allkirjadega õpetaja juures käärkambris.
Tartu Peetri kiriku õpetaja poolt läbi viidud laulatust tunnistab ka Eesti Vabariik ametliku abieluna.

Uus kodu
Kodu on igale inimesele lähedane koht, kuulugu siis peresse vähem või rohkem liikmeid. Uue kodu pärast on põhjust rõõmustada koos sugulaste ja sõpradega. Soovitav on kutsuda kodu esimesele peole ka kirikuõpetaja, et ta peaks vaimuliku talituse ning õnnistaks kodu. Ka siis, kui selles majas või korteris on elatud juba aastaid, võib kutsuda õpetaja kodu õnnistama. Talitus koosneb laulust, piiblilugemisest, kõnest, palvest ja õnnistamisest.